Wednesday, September 3, 2014

Timor-Leste triste ho Austrália tanba rekuza júri ba fronteira marítimu

03 de Setembro de 2014, 10:15
Governu Timor-Leste horisehik afirma iha komunikadu dehan, kontinua triste ho Austrália tanba rekuza rekursu júri independente ida hodi rezolve kestaun delimitasaun fronteira marítimu nian entre nasaun rua ne’e.

“Timor-Leste, nu’udar belun boot no viziñu, kontinua triste ho rezerva Austrália nian, ne’ebé rekuza rekursu ba júri independente no respeitadu ida, bainhira parte rua labele rezolve rasik limiti marítimu sira nian”, refere hosi porta-vós governu timoroan nian, Agio Pereira, iha komunikadu.

Iha komunikadu, ministru Estadu no Prezidénsia Konsellu Ministru sira nian, esklarese mós katak Timor-Leste “tenta estabelese hela ho dalan pasífiku, ho respeitu maka’as no ho baze iha direitu internasionál, ninia fronteira marítimu ho Austrália”.

“Ami hanesan nasaun viziñu úniku Austrália nian ne’ebé laiha fronteira marítimu estabelesidu, iha de’it dispozisaun tranzitóriu sira ne’ebé, tuir lei internasionál, la impede ezersísiu ba direitu fronteira marítimu sira nian”, konsidera hosi porta-vós governu timoroan nian.

Austrália no Timor-Leste adere ona ba UNCLOS (konvensaun internasionál ne’ebé regula Direita tasi nian), norma ida direitu internasionál nian ne’ebé determina katak dispozisaun tranzitóriu sira laiha hodi kompromete ka difikulta hodi hetan akordu ikus ida kona-ba delimitasaun fronteira sira nian.

Iha fulan-Marsu tinan 2002, fulan rua antes restaurasaun independénsia Timor-Leste nian (iha fulan-Maiu 2002), Austrália deklara ona katak sei la aseitaprosedimentu sira ba rezolusaun konflitu sira nian kona-ba fronteira marítimu sira estabelesidu hosi Tribunál Internasionál Justisa nian no Tribunál Internasionál ba Direitu Tasi nian.

“Hahalok pasadu nian la hanesan ho Austrália agora daudaun ne’ebé ita haree iha tinan 2014. Hein katak Austrália hakarak elimina sira ninia rezerva relasiona ho mekanizmu rezolusaun sira konflitu sira UNCLOS, ne’ebé hatudu espresaun ba deklarasaun relativu sira ba respeitu maka’as, direitu internasionál no justisa ba nasaun ki’ik sira”, afirma hosi ministru timoroan.

Agio Pereira defende mós katak “to’o ona momentu rezolve kestaun no proposiona seguransa ekonómiku ba prazu naruk ba parte tomak ne’ebé interesadu iha Tasi Timór”.

Maski laiha fronteira marítimu definidu sira, Timor-Leste no Austrália asina ona akordu oioin kona-ba esplorasaun petróleu no gás iha Tasi Timór nian, ne’ebé impede delimitasaun ba fronteira marítimu ida, durante períudu ida tinan 50.

Kestaun ba delimitasaun fronteira marítimu nian entre nasaun rua mosu fali tanba difikuldade iha negosiasaun sira ba esplorasaun kampu gás Greater Sunrise nian iha Aérea Hamutuk ba Dezenvolvimentu Petrolíferu nian.

Bainhira Timor-Leste defende konstrusaun ba gazodutu ida ba kosta súl nasaun nian, petrolíferu australianu insisti iha esplorasaun ba plataforma ida.

Difikuldade hotu ho Timor-Leste akuza Austrália ba espionajen durante negosiasaun sira ba tratadu kona-bá petróleu no gás iha tasi Timór nian, hodi hato’o ba arbitrajen internasionál ida iha Haia.

Ho arbitrajen internasionál, Timor-Leste hakarak anula tratadu, hodi nune’e bele negosia limitasaun ba fronteira marítimu ida entre nasaun rua no hodi hetan lukru ba esplorasaun kampu gás Greater Sunrise nian ne’ebé iha folin dolár billaun resin.
Referencia: www.sapo.tl

No comments:

Post a Comment